Rooma akvadukt

Ilus peab olema, ütlevad nad. Mis viga ilu luua, kui 300 pilvitut päeva aastas. Purskaevud ja kaevukesed siin ja seal jooksva veega. Justkui linnakujunduse fengshui. Rooma tänavakaevude vesi on ütlemata hea, karge ja täiesti maitsetu. Roomlased ise armastavad vee kohal uppis juga püüda ja on selle üle uhked. Loomakujulised kraanid, kus õigele augule surudes sobiv juga ülespoole surub, on eriti lahedad. Loomulikult suutsin endale korduvalt oskamatu reguleerimisega veega mööda silmi lasta. Hiljem juba oskasin juua nagu kutsikas - ainult lõug sai märjaks. Tõsi, mitte päris järgnevalt:



Palju mustlasi lastega kerjamas. Huvitav, kas nad uimastavad neid kuidagi, sest alati lapsed magavad süles. Muist on üsna suured(~2a) ja eeldatavasti juba küllalt aktiivsed sagijad. Isegi pea vastsündinud imik kõlbab töövahendiks! Süüa neile ei tasu pakkuda, ei hooli. Nagunii teenivad rohkem kui mina. Pealegi saadi filmile tüüp, kes "tööpäeva" lõppedes oma Lamborghinisse istus.

Muist on elustiililt kodutud. Meie kodumaisedki võiks gastroleerida sinnamaile. Suurem osa aastast on soe pargipingil tukkumiseks ja turistidelt pudeneb ikka mõni pirukas + tonnide kaupa plastpudeleid.


Sel kommuunil on terve väljak okupeeritud. Eks külalistel tuleb leppida kusehaisuste ja raseerimisvahuste vaatamisväärsustega. Võõramaalasest kodutud pikutavad lähedal ajalehtedel, ikkagi omasugused. Paraku osutus pilves noormees liiga sõjakaks lähemaks tutvuseks. Tavaliselt itaallased tänavad pildistamisvääriliseks olemise eest