Rääbakuked

Kuumal maal on kassid-koerad naljakad rääbakuked. Kõhnad ja uimased ning kratsivad. Rannas meeldib krantsidel varju all oleva rannatooli alla kaevuda. Kusjuures maiustavalt turistilt samal ajal süüa ei pommi. Hilisel pärastlõunal on päike lahjem ning kogunetakse randevuuks piki veepiiri. Ühel kerjusel oli kogutud terve salk penisid kitsale promenaadile; kas kaastundeks või lihtsalt sõpradena. Kassid olid nii kõhnad nagu rohutirtsud. Ühe suurema kõutsi püüdsime kinni, temast jäi pildile põhimõtteliselt ainult pea (aga mai saand luba postituseks).

Hoopis teine lugu oli templites või vaateplatvormidel elavate lojustega. Need olid punnis vatsadega ja aina põõnasid. Neid keegi ära ei ajanud ja elasid voorivate rahvamasside keskel väga rahulikku loomaleu. Ühele sellisele pühaasjandusega platsile sai rolleritega öösel mindud ja oh seda vastuvõtukomiteed. Alul pidime magavatest koertest üle saama, hiljem ei tahtnud kassid meid tulema lasta. Koht on seotud soovide ja nende täitumisega. Iga täitunud soovi kohta toodi elevant ja sellest tekkinud vaatepilt isegi pimedas oli üsna muljetavaldav. Igas suuruses erinevast materjalist elevandid olid sorteerituna ritta seatud. Üks eriti aktiivne kutsikaohtu tüüp laamendas mõnuga pimeduse varjus. Pidevalt kostis kolinat ja matsutamist.