Ronk Roobert ja muud värvud

Appi, kuidas ma varem siia lugusid olen mõistnud kirjutada?

Püüan tasapisi taas friike lugusid meelde tuletada :)
Taas katuserindelt: kuna mu säng asub katuseakna all, siis ikka juhtub keegi taeva poolt koputama. Tavaliselt märkan külalisi unesegaselt ja siis millegipärast need vaatepildid võimenduvad. Kord oli klaasil üüratu ronk ja kobistas nokaga, siis pööras pead, et mind paremini silmitseda. Just unest korra ärganud silm seletas pildi õuduks.

Teine kord ei saanud ma hämaras aru, mis jublakas on. Vähe virgemana sai tuletatud, et kass mingi müstilise lennuga saab meile katusele. Kaldpinnal on hea tagumikku puhata aknapiidale toetudes ja saba klaasile laotades. No annab ikka hämaras mõistatada, misasi see on.

Samast aknast paistab vahtra latv. Hiljuti paistis ootamatu hommikupäike väikeste okste piiskadele ja kõik sillerdasid nagu tähed. Mõned vilkusid, mõned olid paigal ja intensiivse refleksuga. Ülimalt lummav vaatepilt. Ootan juba kannatamatult, millal sinna õied ilmuvad; oh seda suminat ja magusat lõhna.

Sama puu otsas maiustas parv siidisabasid aasta tagasi. Üle tunni täiesti segamatult. Umbes 12-15 tükki. Olin avastusest vaimustuses. Keset Kalamaja siidisabade parv ja aplalt vahtraõite kallal.

Tänavu oli kehv linnusaak. Tuvid ülbitsesid ja rüüstasid linnumaja (hiigeljunnid katusel), värvukestele ei jäänudki midagi nokkida.