Vesi peal

Oi milline elamus oli elus esimest korda snorgeldada. Esialgu muidugi paanika - kuidas on võimalik suuga vee all hingata? Aga kui värvilne parv silkab sinu ümber siia-sinna, siis tuleb "mees, nuta, aga ära mölise" ja ruttu ära õppida. Tai vetes on imeline, et korallidega kõhu kraapimiseks ei pea udusügavale minema. Minu jaoks oli see ülimalt imeline seiklus. Samad värvilised kalad dokfilmidest, siilikud ja moreenid. Ma ei tea kas maskist või tõelisest imestusest tundisn kuidas silmad läksid üha enam pärani. Ma ei jõudnud kõike seda muinasjuttu endasse ahmida. Mõnes kohas oli meetrises vees (varahommikul ilmselt mitme meetri sügavusel) juba rikkalik korallirida ja värvilised kalaparved. 1 pika angerja taolie kaelkirjaku laiguline, teine kala viskas pika lindi marja ja see sätendas päikse käes nagu haldjatolm.Uhh!