Elu nigu vilmis

Oi kui mul oleks meelde tulnud keset actionit kaamera haarata, ma oleks ürituse kinni pannud!
Panen oma seikluse kirja, ei jaksa enam 1haaval uuesti ja uuesti kirjeldada. Üsna pikk lugu, et võileivad võiks enne valmis teha.

Igatahes laupäev, magan millal tahan. Kuulen trepikojas suitsuanduri piiksumist ja kosserdan vaatama. Ennegi jobud ahju küttes siibri kinni unenud. Pahhh, paks suits vastu vahtimist. Kokutades helistan päästeametisse ja imestan, et sellise koguse suitsu peale mina esimene helistaja olen. Tädi toru otsas soovitab põrandaligi hoida. Vaatan põrandale ja nagu mõnes võlurifilmis liigub must triip mööda põrandat minu poole. Sulgun pigem ainukesse uksega tuppa aknale kõõluma. Naabrinäitsik jooksis juba mitmendat tiiru ümber maja. Tuletõrje saabus kiiresti. Korter aina täitus paksu suitsuga. Minu vahepealne sihitu ringisahmimine on häguselt meeles. Viskasin vaiba välisukse ette, aga ega see suurt küll midagi enam kinni ei hoidnud.

Alt hüüdis pealik tuletõrjuja, et mulle tullakse kohe järele. Autopiloot käskis võimalikult lähedalasuvad soojemad riided selga otsida. Leidsin villased sokid ja siseheitlus läks lahti - nende sokkidega ei mahu saapad jalga! Meeleheitliku rumalusena jooksin esikusse saapaid otsima. Midagi ei näe, hingata ei saa ... õnneks jope asukohta teadsin täpselt. Ja õnneks tuli meelde uks lukust lahti keerata. Tagasi akna peale hingeldama. Peas ainult mõte, et ehk enam kaua ei lähe ja ja kuidas Vigri vastu peab.

Ja siis nagu miski apokalüptiline ilmutus. Pööran ümber ja läbi paksu tossu näen valguskiirt sähvimas, nähtavale ilmub kaitsemaskiga susisev mees. No täpselt nagu filmis. Mulle ei saa kiiruga maski pähe, edasi kuulen enda hingamist maskis. Talutatakse mind esikusse ja seal vatravad veel paar tõrjujat midagi vene keeles mulle. Minu abitu hüüe saabaste järele jääb tossu sisse kängema. Seesama ukse ette visatud vaip tõmmatakse mulle selga ja jeehat. Trepp tundus täiesti must, ega üldisest olukorrast saanud aru midagi. Ma oleks meelsamini alla jooksnud, aga alati keegi talutas mind käevangust. Ants pidi kohe jõudma, aga edasine suhtlus kulges meil telefonitsi.

Edasi kiirabisse ja maskiga istumine, tooliga sõidutamine ja hoolitsevad medvennad. Alati keegi nühkis mu nägu, ilmselt oli mask tahmane. Oodata oli ööseks hospitaliseerimist. Igas osakonnas uuesti paberite täitmine, ometi ju e-meditsiin jne. Lõpuks tegi juba pisut nalja ehmunud personali näod kui mind tahmase ja hapnikumaskiga kohale kärutati. Millegipärast oli kõige kohutavam minu sokkis olek! Nagu ma oleks bussiga sokkis tulnud. Kusjuures palju ma siis õues olin, külm polnud kordagi. Teine suur imestus - miks sa siis välja ei tulnud?! Daah!!

Igatahes Vigri liikus ja toonid korras, mul küll veres vingugaasi. Siuhh asemele ja torud ninna ning head und. Katsu aga magada kui mingi asi näos susiseb ja magamisruumi temperatuur tavapärasest 10 kraadi kõrgem + naabrimutt norskab ning seinakell "käis". Õde tõi mulle poole öö ajal mingit lurri "rahustuseks". No ei aita see imerohi, hoopis tugevad tihedad toonused algasid. Tere hommikust, Vigri küll enamvähem valmis, aga ikkagi pisut varavõitu ... Shallalaa, jälle tooliga sõitu teise osakonda. Õnneks osutus asi valehäireks.

Igatahes kui varem manitseti suuuuuure elumuudatuse eest (et ei saa magada ja valus jne), siis nüüd saab seda täiega. Kodu on läbikülmunud ja tahmane, kõige hullem on vinguhais. Nüüd tuleb otsustada-planeerida-orgunnida-uurida. Võõras ajutine elukoht, töö-kommunikatsioonikorraldus. Kuna mul polnud pikalt jaksu kodus koristada, siis nüüd nagu on lohutav, et pole tühja tööd teinud :) Samas on üsna ahastav kui absoluutslet iga pisimgi ese majapidamises vajab pesemist, tuulutamist või hüvastijätmist. Õnneks majas tulekahjustusi eriti pole, aga kuniks õõvastava dekoratsiooniga trepikoda korda pole saanud, ei kipu kuidagi uustulnukaga sisse kolima. Ja kuidas vingust lahti saada?

Kuna selgelt vastutustundetu ja suisa pahatahtlik kahju algataja korteriomandi omanik on linnavalitsus, siis ootaks eetilist nendepoolset lähenemist, kahjude korvamist jne. Mõne tukkuva bussisaatja võiks ju üles äratada, kindad ja tööriistad pihku suruda ja meile maja koristama-remontima saata.