Kastan varjab varest vaga linnukest

Ilus kastan kasvab akna taga. Ma alati ootan selle õitsemist. Varese pesa on täpselt meile nähtaval. Vahel julgeb pesitseda, aga üldiselt peetakse meie tubast liikumist ohtlikuks. Tänavu meid polnud ja paarike julges pesa kasutada.
1 päev kõõlusid pojad pesaserval ja juba järgmine päev kupatati tuulele. Naljakad kohmakad ja tudisevad.
See sulekera ei saanud pesast eriti kaugele, lasi mul vabalt aknal kõõluda ja zuumida. Eriti ei liikunud, vaid ringutas ja pööritas ilusaid siniseid silmi. Kui toast nõudlikku titenuttu kostma hakkas, siis muutus linnuke ärevaks ja hakkas mööda oksa edasi-tagasi vaaruma kuniks küljega jämedama oksa toeks leidis. Tunni pärast võttis julguse kokku ja kargas mamma tungival nõudmisel kõrgemale.

1x ammu sõitsin läbi Kalamaja kõrvalise tänava ja leidsin keset autoteed väikse tobu varese. Tulin välja ja võtsin ta kätte. Ta oli ülimalt kerge ja pehme ja soe. Pööras pead ja tegi kähiseva vääksu. Asetasin ta mamma-papa räuskamise saatel haljasalale ja soovitasin seal püsida. Kuidagi nii armas tunne jäi sellisest isiklikust kontaktist... Paar tundi hiljem sõitsin samal tänaval ja ta oli täiega lapikuks sõidetud. Tuju oli pikaks ajaks morn.