Tagasi

Nii, nüüd siis on aega olnud põdeda ehk sai küllalt kah. Tulekahju tekitas hulga ebamugavusi, aga tegelikult midagi hullupöörast ei juhtunud - kodu on alles, parmudest saime lahti ja trepikojas remondi kah. Ju siis oli majavaimul oma plaan parmudest vabanemiseks, sest ilmselt poleks neid niipea ussi-ega-püssirohi võtnud. Kolimine ja kindlustusega jagelemine ja haisuahastus ei tundugi enam nii väkad. Nüüd siis tagasi kodus. Põhimõtteliselt oleks võinud juba varem tagasi kolida, aga trepikoja remondi orgunn võttis aega.

Ajutises elukohas Lasnamäel oli kohati täitsa elamusterikas. Mustakivi keskuse kõrval ja sees kees täiesti ulmeline elu. Oleks nagu Eesti ja natuke nagu poleks ka. Paksu lumega Lasnas oli suur eelis vankriga liiklmeiseks kiire lahti ajamine. Saviets oolip lasnakatest, et ikka penikest jooksutada saaks. Mitte kunagi ei kasi keegi oma peni rooja. Tänudi aina juurde tulev lumi kattis eelmise kihi kenasti kinni, aga oh seda paljastavat sulailma.

Kivilinn on masendav, aga kui silmi lahti hoida on aega, siis päris elutu koht siiski pole. Parv leevikesi talvel sireliseemneid maiustamas, ulakad kajakad, pelglikud varesed ja lõõritavad kuldnokad.